03.jaanuar: Rongis tagasi Merje: Rongis toimuvat ei ole raske ära arvata. Magatakse, mängitakse kaarte, vaieldakse ja lepitakse ning üks blaseerunud olemisega päev on lõpule jõudnud.Olengi jõudnud sinnapaika, kus mul ennist pooleli jäi: Mart ja Peeter magavad, Siiri ja Reedik on tahaplaanile tõmbunud ning ülejäänud jätkavad lõputuna tunduvat kaardimängu. Mina kirjutan päevikut ja vaatan rongiaknast möödavilksavaid lumekoormais puid..
04.jaanuar: Rong, Peterburg, buss Andres: Peterburgi jõudes otsisime kõigepealt üles Tallinna busside väljumise koha Baltiiski vaksali juures. Kui tahtsime oma kotte ja suuski kusagile panna, selgus et seal jaamas pakihoidu “njetu”. Tuli siis need pool kilomeetrit eemal asuvasse Varsavi vaksalisse tirida. Pärast seda oli “vaba aeg”. Kellel mingit konkreetset eesmärki polnud, läksid Heinoga kaasa viisadesse templeid saama. Aega võttis (ja üsna palju) aga asja sai. Lõpuks tuli kiiruga enne bussi väljumist viimased järelejäänud vene rublad laiaks lüüa. Kui keegi arvab, et eesti bussi jõudes võib ennast juba inimesena tunda, siis see eksib. Esiteks hilines bussi väljasõit üle poole tunni, kuid bussijuhid ei suvatsenud reisijaid põhjustest informeerida. Järgmine üle tunni kestnud paus toimus kusagil Peterburi ja Kingisepa vahel, kus kohalik miilits (Indrek: "GAI") bussi kinni pidas ja mingi kahtlase kiiruseületamise pärast protokolli koostas. Tegelikult taheti sellega vist raha välja pressida, sest bussi enda mõõteketta järgi mingit rikkumist polnud. Seda me saime alles hiljem teada, kui Heino juhtide käest aru pärimas käis, kuna need omal algatusel mingeid selgitusi ei jaganud.
05.jaanuar: Tagasi Tallinnas Andres: Tänu varasematele viivitustele, hilines bussi saabumine Tallinna. Inimtühja bussijaama jõudsime kell pool üks öösel. Kuna ühistransport oli selleks ajaks juba täielikult välja surnud, kasutasime Kullosse minekuks kolme taksot, millest kaks olid mikrobussid. (Indrek: ühte mahtusid peale suuskade ja kottide veel ainult Mall ja Mart sisse. Ülejäänud pidid teist taksot ootama, mis meie suureks üllatuseks ja pahameeleks ei suvatsenud meid kõiki peale võtta, vaid maximaalselt ainult seitse. Seega pidid Siiri ja Reedik veel ühe takso võtma.) Seal tehti kõigepealt dessant lähedalasuvasse bensukasse, et midagi hamba alla hankida. Seejärel läks lahti pankoogi küpsetamine ja seda kahel priimusel korraga. Selgus ka üks tüng: osa ostetud õllest osutus alkoholivabaks. (Indrek: selle süü võib Mardi kaele veeretada.)
Indrek: Kena loojuva-päikesepaistelise-valgusega soojapuhuri saatel jäi rahvas lõpuks magama. Väljaarvatud Siiri ja Reedik (kes rongis olles muud ei teinudki kui magasid, kuid nüüd olid nad üleval) ning ka mina ise ei suvatsenud uinuda - pidin juba kell 07:27 taas rongi istuma - seekord viis ta mu aga koju Jõgevale. Sess juba käis kui Indrek koos teistega Eestisse tagasi jõudsid. Seega pidin ma taas kähku igapäevasesse üliõpilas-ellu sisse elama ja möödunud reisist jäi järele vaid mälestus - kena mälestus ning muidugi väike-valge-kena-uus-aasta-kingituse-karu Siirilt, mis mul siiani kogu-aeg taskus kaasas on.
Muide, kuhu me järgmisel aastavahetusel läheme? Teen ettepaneku - Pariis või Aafrika!!!