01.oktoober Hommikul ärganult alustasin põllu ääri mööda tagasiteed õigele kiirteele, jala sellepärast, kuna vastassuunas ütegi läheduses asuvat parklat ei paistnud, kus oleks saanud hääletada. Muret tekitas aga jõgi, mille ületamiseks pidin ikkagi kiirteele tagasi koperdama ning kohe päris seal lähedal tehti mulle Prantsusmaa politsei poolt kolmas isiku kontroll - olin korras. Kuigi nad suunasid mind esimesesele mahasõidule, jalutasin ettenäidatud teed mööda vaid seni, kuni nad silmist kadusid ja tõttasin siis mööda kiirtee äärt kilomeetri kaugusel paistva parkla poole.
Seal õnnestus mul kohe ühe inglasega Reimsi linna lähistele puhkeplatsile saada ning pärast joogipudeli täitmist ja pisukest kehakinnitamist läks sõit Pariisi poole edasi ühe prantslastest perekonnaga. Enne suurt Pariisi ringi jätsin ka nendega hüvasti ja pärast veerandtunnist otsimist sain ühe noormehega Pariisi eeslinna. Me sõitsime mööda suurest Pariisi jalgpallistaadionist, ta ostis mulle rongipileti kesklinna ja rääkis veel palju kasulikku siinse elu kohta. Mõnda asja ma juba teadsin, aga mõnda veel mitte.
Olles Pariisi jõudnud, otsisin endale kähku ühe eriti odava hotellitoa (ainult 100.- Fr), kust avanes aga imeliselt kaunis vaade üle terve Pariisi. Tõttasin siis kohe linna, et taas külastada kohti, kus varem on oldud ning avastada uusi juurde.
Sel päeval kõndisin põhiliselt juba tuttavates kohtades ja meenutasin eelmisi külaskäike Pariisi. Muutunud ei olnud palju midagi, vahest ilm oli pisut soojem, kui varajasematel kordadel. Hotelli jõudsin alles pärast keskööd, sest nagu paljud suured linnad, nii muutub ka Pariis just pimeduse tundidel veel eriti kauniks, kui kõik need tuled ja kirevad reklaamid alles mõjule hakkavad pääsema ja linna kaunistama.
02.-04.oktoober Järgmistel päevadel jalutasin palju Champs-Elyseel, kus oli välja pandud paljude eri kunstnike modernistlike skulptuure. Mõned neist olid vägagi huvitavad ja vaatamist väärt. See tänav aga on tõesti Pariisi süda nagu teda ka nimetatakse. Suured, kaunid ja rikkad poed ning firma-esindused järgnevad üksteisele püüdes oma naabreid millegagi üle trumbata. Nendes poodides võiks igas ühes tunde veeta ja sellest ei oleks ikka veel küll, muidugi juhul, kui sa leiad sealt midagi huvitavat enda jaoks.
Samuti viibisin sel korral pikemalt uues linnaosas La Defenes, mis oma eriliste metall-klaas-hoonetega on suureks kontrastiks Pariisi kesklinnale. Vähemalt on seal palju ruumi jäetud jalakäiatele ja ta ei meenuta väga tüüpilist USA suurlinna.
Kuna ma viibisin Prantsusmaa pealinnas oktoobri kuu esimesel pühapäeval, siis õnnestus mul tasuta külastada ka suurt kunstihoonet Louvri. Nimelt iga kuu esimesel pühapäeval on see tohutu suur ehitis kõigile tasuta avatud !!! Eks sai siis sealgi paar tundi ringi uidatud, sest suuremaks süvenemiseks oleks vaja päevi või isegi terve nädal.
Et sel korral ma Eiffeli otsa ei läinud, siis ilusa vaate saamiseks külastasin Notre-Dame katust ja tema suurt tornikella. Ja ikka taas võib selle tohutult suure katedraali sisemust imetleda - millised kaunid maalid ja kujud seal on.
Ringi sai igal pool käidud. Ei pääsenud ma mööda ka sellistest kohtadest nagu La Halle ja Pompidou kaubanduskeskused, viimane oli küll renoveerimise tõttu suletud. Külastasin ka esimest korda oma reisi jooksul internetikohvikut (15min=15Fr), kus sai oma kodustele ja tuttavatele kirjutatud. Pärast jalutasin veel Jardin des Tuilleries'i pargis ja sõin küpsetatud kastaneid (meenutasid pisut lõkkes küpsetatud kartulit, aga oli siiski teise maitsega).
04.oktoobril võtsin taas oma seljakoti ning asusin teele lõunasse. Algul sai pisut rongiga mindud, sest seal on nii linnalähi-rongidel, kui ka metrool sama pilet ja mul oli veel üks alles. Pärast aga lühikeste lõikudega kiirteele Chatellerault'i lähedale tanklasse, kus ööbisin. Öö oli niiske ja jahe ning maa märg.
05.oktoober Hommikul ei jäänud mul muud üle kui niiske magamiskott kokku pakkida ja loota, et päeva jooksul saan ta päikese käes ära kuivatada. Kui kott oli koos, siis tõttasin kohe veoautode vahele luusima ning küüti küsima. Sest kui hommikuse autode äramineku maha magad, siis saad alles lõunapaiku mõne peale.
Üks lahke ja vaikne portugallane viis mind Angoulemesse, kus oli terve parkla lõuna pausi tegevaid autojuhte täis. Kasutan ka ise seda pausi ja kuivatan oma magamiskotti, sest ilm oli fantasiliselt kena. Täiendasin ka pisut oma söögivarusid ja hakkasin järgmist autot otsima. Aga ei tahtnud neist keegi mind kaasa võtta - enamus sõitis ju põhja poole ka.
Alles päris õhta eel sain ühega kaasa. Seekord ööbisin juba päris Hispaania lähedal. Olin sellele portugallasele söögilauas külaliseks ning tema naise tehtud riisi-kana-roog maitses väga hästi. Magada sain ühes, tema poolt veetavas, uhiuues Volvo S70-s - ja uni oli hea.
06.oktoober Hommkul ärkasime vara ning juba ennelõunal jõudsin San Sebastian'i / Donostia'sse (viimane neist on sama linna nimi baskide keeles). Portugallasest juht pakkus mulle välja võimaluse, et saaksin temaga kuni Lissabonini kaasa (või Lisboa - nagu seda linna nimetab enamus maailmast), aga ma loobusin sellest. Aega mul ju oli ja tahtsin ka Põhja-Hispaaniat näha, kus ma varem polnud viibinud. Hiljem, kui mul ei õnnestunud ühegi autoga edasi saada, ma muidugi kirusin ennast, selle loobutud võimaluse pärast, aga siis oli juba liiga hilja.
Vähemalt kohtasin ma Donostias oma esimest reisisõpra - Poola üliõpilast Adam'it, kellega ma nüüd tihedalt kirjavahetuses olen. Me kolasime selles Atlandi ookeani äärses kenas suvituslinnas koos ringi ja vahetasime omi muljeid ning edasisi reisiplaane. Aga sama päeva lõpus läksid me teed kohe ka lahku - tema jäi kämpingusse ööbima, mina aga liikusin edasi lõunasse. Algul püüdsin hääletada - ei midagi. Siis tuli mul minna veidi bussiga, et lõppematust linnast välja saada - on see ju kuurort piirkond ja linn linnas kinni. Aga varsti läks ka pimedaks ja pidin ööbima ühes Tolosase linna lähedase tankla juures. Oli jahe aga kuiv öö.