07.oktoober Ka hommik oli külm ja tuuline. Pärast lootusetuid hääletamiskatseid jalutasin Tolosasse tagasi ja sõitsin sealt rongiga baskide maa pealinna Vitoria'sse / Gasteiz'i, kus oli väga kena vanalinn. Kahjuks olid noored seal palju täis sodinud ja see rikkus kena vaatepildi ära.
Kuna olin otsustanud sealsest külmast kohast kiirelt minekut teha, siis pärast mõne tunnist linna külastust, suundusin tagasi raudteejaama, et edasi Madriidi sõita. Rong tuli aga alles kella 01:00 ajal, seniajani pidin kuidagi oma aega sisustama. Oleks ehk linna pealgi veel jalutanud, aga hakkas uuesti vihma sadama. Nii ei jäänudki muud üle kui istuda, oodata ja lugeda - aga kaasas olnud raamat oli huvitav ja tänu sellele läks ka aeg kiiresti.
Sel korral sai siis rongis ööbitud. Tuli eelmise aastavahetuse matk Koola poolsaarele meelde, kuhu sai oma 24h järjest sõidetud.
08.oktoober Rong jõudis hommikul kella 09:00-ks Madriidi. Jalutasin siis piki laia peatänavat ühest raudteejaamast teise ning ka mööda pisemaid kõrvaltänaid. Saatsin mõned postkaardid Eestisse ja läksin siis rongi aegu vaatama, millega saaks sellest, mitte just kõige ilusamast ja huvitamast suurlinnast välja sõita. Neid ajatabeleid ja hindu seal uurides, tekkis ühtäkki soov sõita ka siit kohe kuhugi kaugemale, mitte üksnes linna piirini. Arvatavasti mõjutas mind tol hetkel ka teadmine, et eelmisest kohast ma ei saanud ju kuidagi häälega minema. Nii otsustasingi sõita rongiga Portugali piirini Badajoz'i. See rong väljus aga alles järgmisel hommikul. Nii tuligi mul see öö uneta mööda saata, sest korralikku parki, kus oleks rahulikult magada saanud, ma ei leidnud.
Kuni pimedani lamasklesin ühes pargis ja lugesin taas oma raamatut. Pärast külastasin veel tuledesäras endist kuningalossi ning veel mõnda kenamat arhidektuurilist mälestist. Istusin paaris pargis, kus aga kustutati keskööl tuled. Lahkusin igaks juhuks, mine tea ehk sulgevad veel väravad ka.
Kuna raudteejaam tehti alles kell 05:00 uuesti lahti siis tuli mul selle lähedal pargipingil istuda ja uuesti oma raamatu lugemisega aega sisustada. Tol korral aga liikus see kell kohe vägagi aeglaselt - ju selle pärast, et olin kohutavalt väsinud ja tahtsin magada. Erinevalt minust oli terve linn öö läbi ergas ja kõik kolm-neli sõidurada masinaid täis.
Kui raudteejaam taas uksed avas kolisin sinna ümber ja püüdsin pisutki sõba silma alla saada, mis aga eriti ei õnnestunud.
09.oktoober Rong lahkus kell 09:05. Sõitsime mööda Kesk-Hispaania maastikke, mis meenutasid juba vägagi Põhja-Aafrikat, ja jõudsime pärast paljusid peatusi kella kaheks Portugali piiri pealsesse linna Badajozi. Seal tuli mul 30 C palavuses oma viis kilomeetrit kõrvetava päikese all jala minna, et teisel pool piiri asuvasse lähimasse tanklasse jõuda. Seal kavatsesin mõne autojuhi leida, kellega Lissaboni sõita. Selle lühikese jalutuskäigu ajal olid mulle kogu aeg saatjateks tohutult suured rohutirtsud, kes minu ümber edasi tagasi hüppasid-lendasid.
Pärast pisikest puhkust tankla juures asuvas turismipunktis, sain seal tuttavaks kahe itaallasest tudengiga - Elena ja Dario'ga, kes plaanisid just Lissaboni sõita. Esmalt aga tahtsid nad peatuda Elvas, millega ma olin kohe ka nõus. See oli üks huvitavamaid ja paremini säilinud vanaaegseid linnu, kus mul õnnestus oma reisi jooksul viibida. Peale kõrge ja pika akvedukti, leidub selles linnas veel kaks ilusat lossi ja terve pisikeste tänavate rägastiku, kus liikudes tekkis tunne nagu viibiks kuskil kauges minevikus.
Nii otsustasimegi, pärast asjade jätmist kämpingusse, minna linna jalutama ja pärast veel keskväljakul üle pika aja taas korralikult süüa. Oli üle pika aja taas üks soe ja suvine päev - ka öösel ei läinud enam jahedaks.
10.-11.oktoober Lissabonis ei leidnud me kuidagi seda kämpingut üles, kuhu me kavatsesime oma asjad jätta. Pärast teistkordset sisenemist linna üle kõrge silla, jõudsime me siiski paari kohaliku inimese kaasabil kohale. Pisike eine ja ma tõttasin kohe bussiga linna. Jalutasin mööda suhteliselt räpaseid vanalinna tänavaid ja üldse kesklinnas, mis tundus kuidagi liiga must ühe Euroopa pealinna jaoks olevat. Aga sellelegi poolest leidus seal ka midagi ilusat ja huvitavat vaadata.
Peale kahe suure auto-silla, üle mille saavad lõuna poolt tulijad linna sõita, on siin veel ka üks hästi kõrge akvedukt, mis paistab kindlasti kõigile linnas olijatele kätte. Vaatamist väärivad kindlasti ka kesklinnast pisut läänes asuvad Belemi kindlus; lennuk, mis ületas 1922 aastal Lõuna-Atlandi ookeani ja meremuuseumiks ümber ehitatud suur ning kaunis loss. Mulle tunduski see osa linnast kõige kenam ja rahulikum olevat, erinevalt kesklinnast, kus iga teine autojuht võib närvishoki saada. Eriti tekitab paanikat vihmasadu, siis näeb see linn välja nagu üks suur närvipundar.
Kindlasti tasub külastamist EXPO'98 piirkond, kus võib näha palju kaasaja arhidektuuri üllitisi, aga mitte ainult neid. Veel on seal kõiksugu huvitavaid purskkaeve ning lõunamaiste taimedega parke, mida mujal ei kohta. Sealsetes hoonetes on tihti üleval mitmed suuremad näitused ja püsiekspositsioonid. Minul õnnestus näiteks külastada maailma vanimate tõldade näitust, mis sel hetkel seal oli avatud.
Teadsin, et seal lähedal asub selline koht nagu Estoril, kus paikneb üks F1 rada. Nii saigi ka seda vaatamas käidud. Peab aga tunnistama, et ilma võidusõiduta näeb ta kaunis igav välja. Estoril ise on aga väga kena väikelinn. Kindlasti tasub enne sinna ujuma ja päevitama minna, kui mõnda Lissaboni randa. Seal sain ka mina esimest korda elus ookeanis ujuda. Vesi oli küll juba jahedam kui suvel, aga olen ka külmemas vees ujunud, nii et polnud probleemi.